Ilus, ilus Porto, La Boheme ja muud seiklusjuttu :)

Kõigepealt üldse minu praeguse kodulinna tähendusest – „porto“ tähendab sadamat. Algselt oligi hoopis see Portugali pealinn, kuid nüüdseks on selleks saanud Lissabon. Veel on seda linna nimetatud ka sillade linnaks, sest üle Duoro jõe läheb neid omajagu. Tähelepanuväärsemaks on neist peetud Ponte de D. Luis I ja Ponte de D. Maria Pia, muide nende sildade arhitekt on sama, kes on projekteerinud Eiffeli torni, päris uhke värk ju! Esimesel neist olen kõndinud ja vaade linnale eriti õhtul pimedas, tulede säras on lihtsalt fantastiline. Tekib sama tunne, et „issand jumal, kas tõesti mu kodumaa saab nii ilus olla, hing jääb lausa kinni“ (kes ei  tea millest jutt, vaadakse seda videot http://www.youtube.com/watch?v=4fDInx98dJ8).  Sellele linnale on hästi iseloomulikud kitsad ja väikesed tänavad, kus majad on üksteise küljes kinni. Ühes postituses olen mainunud ka Camara Municipal do Portot, mis võrdub siis raekojaga ning sellest veidi edasi on Praca de Liberdade ehk Vabaduse väljak.  Hästi palju võimsaid kirikuid ja ilusaid losse on siin ka palju. :)

'

    Kujuke Vabaduse väljakul. 

                                         Kindlasti lisan siia ka kunagi õhtused pildid linnast, mis on palju ilusamad.

 

Nende julladega saab mööda jõeäärt õhus sõita :P

                                          

    Linn on nagu korruseline laburünt, aru ei saa kust üks tänav algab või lõpeb ja maja on majas kinni.

 Tuulest viidud :P

Jõe lähedal on hästi palju erinevaid veinitehaseid ja veinikeldreid, mida saab külastada ja pärast antakse ka muidugi neid maitsa ja soovi korral saab neid kaasa osta. Ja veel on seal  Museu do Vinho do Porto (Portveinimuuseum). Oi kus juba ma vana veinigurmaan kibelen neid veinikeldreid külastama!

                                        See on üks vanemaid veinitootjaid siin Portos.


 .

Iidne tramm, või trall (trammi ja trolli ristsugutis :D), nagu Liis ja Kristi seda nimetasid. Sellega saab siin kesklinnas ja mööda jõeäärt sõita. :)

Võib vist öelda, et praegune blogipostitus sündis osalt tänu Reidole, sest tema kurjustas meiega, et me ainult passime arvutis ja üldse väljas ei käi, ise elame nii ägedas linnas ja võõral maal. Hostelis elades istusime tõesti õhtuti põhiliselt elutoa arvutis kuni tuduaeg tuli. Viimastel päevadel aga oleme linnas jalutamas käinud. Kolmapäeval avastasime Liisiga ühe vahva pubi laadse kohakese Rua Galeria de Paris'is (üks põhi peotänavaid) sellise koha nagu La Boheme. Jõime portveini, mis maitses väga hästi! Mõnusalt kange ja küllaltki magus. Sealset sangriat pidime ka maitsma loomulikult, mis osutus ka superheaks, see on küll üks sõltuvust tekitav jook.. :/ Muidugi läksid siis tüdrukutel kõhud tühjaks ja pidime suure ringiga minema mäkki.. Ja pärast veel hostelis nussat pätsama ja saiu sisse ajama piimaga. Mm! Neljapäeval jalutasime ka hästi pikalt teisele poole jõge (ikka sangria seltsis) :).  

                                         Kodulinnas valminud portvein, oi kui hea!

Peale miljonit tagasilööki reedesest päevast saime lõpuks siiski oma koju diivani peale lebotama, kuigi olime emotsionaalselt kurnatud. Siiski tähistasime oma esimest õhtut kodus väikese vahuveiniga. :) Kui koju jõudsime, ei olnud meil ei rohkem kui üks paar võtmeid, voodilinu, radiaator ei töödanud, pesumasin ei töödanud, tühi kõht tegi närviliseks, sest süüa ei olnud, toidupoodi ka jälle uuesti kohast kohe üles ei leidnud ja see, mille leidsime, oli kallis ja mingit valikut seal ei olnud. Lisaks kolimisilm oli ka suurepäraseks läinud - külmaks, tuuliseks ja padukat aina tuli ning muidugi pidime sellise ilmaga oma kohvrite otsas üksjagu passima, enne kui üldse sisse saime. Aga noh.. siiski täiesti oma kodus nii et lõpp hea, kõik hea.

 Pidime tekkide sisse pugema, et kuidagi sooja saada.

Laupäeval otsustasime ette võtta reisi Dolce Vita kaubanduskeskussesse, mis on siin linna suurimatest. Seal pidi olema ka hiiglama suur toidupood, mille järgi meil oligi kõige suurem vajadus. Aga muidugi ei saanud me mööda vaadata praegustest aledest ja odavatest hindadest, seega pidime ostma muidugi kõik endale kleidikesi ja pluusikesi. 

 

Jälle kaart näpus, sest nagu tavaliselt kohe kaubanuskeskust üles ei leidnud.

Päris väike purskkaev oli ka seal.

Vot see Continente oli juba korralik toidupood. Seal müüdi isegi liitrist jogurtit, küll ainult paari sorti, aga siiski oli see juba maailmaime. Meil oli isu nii väga pudruhelveste järgi, aga selliseid asju siin väga ei tunta, lõpuks leidsime siiski kaerahelbed, ja see oli ka kogu valik. Minul lõi välja tõelin eestlaslikkus ja tuli sealiha ja kartuli isu, seega  võtsin kolmekilose kartulikoti ka, lisaks muudele rasketele asjadele, mõtlemata sellele, kuidas me kõik linna teise otsa elusalt koju jõuame.. Kolme peale kokku sai ostetud toidukraami 90 euro eest.. Rahakott jälle kergem, hakkas nalja saama. Muide kilekotte siin ka normaalseid ei ole ja seega oli meil igalühel 5-6 toidukotti tassida. Sain mina kõik asjad pakitud ja haarasin uhkelt kätte, kui ühe kilekoti sang otsustad juba otsad anda ja kõik toiduasjad olid laiali maas.. :D No sain nad siis uuesti pakitud, ja hakkasime metroojaama poole sammuma (mul juba selle aja jooksul tahtis kops kokku vajuda). Kõnnin ja järsku vaatan, et mis jama on, mingid maitseainepakid ja asjad hakkavad järsku riburadapidi tänava peale ilmuma. See kord oli siis kotil põhi katki läinud ja olin keset tänavat jälle oma sinkide ja kartulitega ja ega inimesed ju üldse imelikuld ei vaadanud.. Kõrval veel Kristi ja Liis surnuks irnumas. :D Noh ja ma mõtlesin et ausalt koju küll ei jõua, pole kunagi nii raskeid kotte olnud ja metroojaamast on meil ka ikka kena pikk maa koju kõndida.. Lõpuks siiski läks õnneks ja ei surnudki vahepeal ära.

Õhtune plaan nägi ette teha väiksed dringid ja linna peale minna, kutsusime ka belglannasi, kes keeletunnis käivad, aga nad olid kodused. Nemad kutsusid meid eelmine õhtu erasmuse peole, kuid peale igast jura me ei suutnud kuhugi minna. Laupäevane lõppes väga varakult, juba peale kahte olime kodus tagasi! Ja muidugi kui linna läksime, suutsime ära eksida ja pidime vähemalt 5 korda küsima, kus õige tänav asub. Ja taksojuht sõitis tagasitulles natuke kaugemale ja jälle oli paanika, et me ei leia oma kodu üles. :D Aga õnneks olime siiski sealsamas.

 

Tore sidrunipuu hoovis! Ja need lihtsalt mädanevad seal maas. Oi kuidas tahaks raksu minna! Aga kahjuks need on naabri aias ja me ei pääse sinna kuidagi, kuigi me siin ikka haume plaane, kuidas need endale saada.

 

   Tahaks sidrunikooki teha.. :(

Oo ja mida ilma pühapäeval! Kuigi tegelikult ilm oli suht jahe, aga siin rõdul on tuulevaikne ja päike küttis ikka mõnusalt ja oli hästi soe. Tehke järgi, päevitage ka veebruari kuus! (H)

 

Pudrukausid käes ja meel hea! Mul vist pole kunagi sellist isu kaerahelbepudru järgi olnud kui nüüd, küll tehakse ikka häid asju ilmas! :D

Aitab nüüd küll, niigi olen teid kurnanud ülipika postitusega :)