Kauaoodatud puhkus

Eelmisel nädalavahetusel võtsime suuna Matosinhosesse (seal kus rand ka on), et külastada Sea Life'i. Nägime  seal igasugu elukaid - meduuse, haisid ja raisid, kilpkonna, krokodille, merihobu jne. Minu jaoks oli seal küll päris põnev ja mõned elukad nägid ikka päris ilged välja ka.. :D Aga nunnusid kalasid oli ka:). Teel sinna proovisime ära ka kastanid - hästi mõnusad on! Need on küpsetatud ilmselt suitsuahjus, peale on puistatud soola. Koor tuleb hästi kergelt lahti ning sees on veidike magus kastanike. Linnapeal leidub päris paljusid tädisid ja onusid, kes oma ratta või autoga seal ahjus neid küpsetavad. Me tegime juba plaani valmis, et lähen Hauka laadale ka kastaneid müüma ja karjun samamoodi et tulge ostke maitsvaid kastaneid nagu võib kuulda suviti rannas tšeburekimüüjaid räuskamas. :D

Ja kaks toredat väikest videot ka:

See nädal on eriline aga sellepärast, et nüüdsest hakkab meil mõnus puhkus, sest 21 märts sai tööelu läbi! Küpsetasime kaks kooki ka haiglasse kaasa, kõik igaljuhul kiitsid. :) Vahepeal muutus mul meel päris kurvaks, sest nii paljud kallistasid-musitasid, soovisid kõike head ja et neil oli meiega tore tuttavaks saada jne. Seal haiglas on ikka päris mitmeid inimesi, keda igatsema jään ja kahju on, et ei näe neid enam. Kuid mis seal ikka, asja positiivne pool on  see, et nüüd saame hommikuti magada kaua tahame ja minna kuhu iganes siis kui tahame:))

Eile pidime sammud jälle koolipoole seadma, et portugali keeles eksam teha. Õnneks ei olnud see ka seekord eriti kontimurdev. Õpetaja lubas tuua meile seekord igast erinevaid snäkke proovimiseks, kuna belglannad sõidavad peagi koju ära.. Aga tühje lubadusi annab ainult, ei toonud ta midagi, järjekordselt! Ma veel võtsin Eestist ostetud suure šokolaadi kaasa, et pakuks siis ka omaltpoolt tükikest kodumaad maitsa, aga no kus sa sellega..

Peale kooli lõunatasime Duoro ääres ühes restoranis, tahtsin proovida ära sardinhas assado, ehk siis sütel grillitud sardiinid, mis on Porto linna üks traditsioonilisi toite. Maitsesid väga mõnusalt - paraja soolasusega ja hästi krõbeda nahaga. Ja nalja peab ka ikka saama - me sõime õues kuna ilm oli päikseline.. Sõime siis rahulikult ja järsku lendas meie lauale üks ilgem kajakas ja võttis sardiinilt pea otsast ära ja ühe kartuli pistis ka moka vahele ja lendas ära :D Kõik töötajad ja inimesed olid nii ähmi täis ja naersid seal.. Uhh, see kajakas võttis ikka nii kähku et ei saanud arugi, ei oleks osanud küll arvestada sellise asjaga.. Ja jumal tänatud, et õige asja ikka ära võttis, keha osa sain vähemalt ära süüa. :D Ja siis need raiped passisid veel seal, millal saaks näksata aga tädid vehkisid seal kilekotiga, et neid eemale peletada ja et me rahus süüa saaks. Ja muidugi hakkas siis jälle ka padukat sadama nii et pidime ikka sisse kolima, seal oli vähemalt rahulik ja tobedad kajakad ei tule su kallist lõunat pätsama.

Eile õhtul otsustasin küpsetada mõned snäkid ja võtta tüdrukutega mõned veiniklaasid, et tähistada praktika lõppu. Muide tegime ka Eestist saadud Kalevi šokolaadi pähklitükidega lahti.. Oh sa pagan kui hea see ikka on! Siin on ka hästi head šokolaadid, aga no Eesti oma on kohe eriliselt hea maitsega! Tol hetkel tundsin, kui väga ma igatsen ikka Eesti leiba ja kohupiima ja hapukoort ja jogurtit ja kilu ja... see nimekiri tuleks vist lõputu. Nüüd pole enam kuigi palju jäänud, kui oma kalli kodumaa häid asju saab süüa, kõigest üks kuu veel:)