Liinu elu Portos: Kvaliteetaeg minu kõige parema Kataga :)

Nagu Katrini tulekuks tellitud, oli ilm päikseliseks ja soojaks läinud. Läksin Katrinile lennujaama vastu, aga õigeks ajaks jõudmise mõte läks täitsa untsu, olen juba nagu täitsa portugallane – hilinesin viisakalt oma pool tundi. Seda siiski selle tõttu, et pidin metrood 30 min ootama. :/ Esimene õhtu olime kodused ja muljetasime niisama.

Mul oli ammust ajast tahtmine minna romantikamuuseumisse, kuid siiani polnud õnnestunud. Ei õnnestanud ka reedel, sest läksime valet teed pidi ja jõudsime hoopis jõe äärde välja. :D Kuna ilmateade näitas päikest, siis lasime kooli üle ja oli plaan randa minna – Kristi ja Liis panid isegi bikiinid selga.. Lõpuks kui ookeani äärde jõudsime, oli muidugi seal ülimalt tuuline, pilvine ja külm, nii et päevitamisest ei tulnud midagi välja ning väga kaua seal ei olnud.

Sellest majast olen ma umbes miljon korda mööda jalutanud, aga alles hiljuti avastain selle vahva ja hästi omanäolise mustri. :)

Laupäeval oli meid õnnistatud tõeliselt suvise ilmaga! Sel hommikul jõudsid ka Kristi viis sõpsi kohale, nii et eestlasi juba suur hulk siin koos. Üritasime toogi päev minna romantikamuuseumisse, mis pidi asma Palacio de Cristal aedade lähedal.. Aga mida ei olnud, oli muuseum. :D Mingid sildid küll sinna näitasid, aga need olid nii võssa. Nii et hommikupooliku veetsime mina, Liis ja Katrin kritsallpalee aias ringi jalutades, sooja päikest, tuulevaikselt ilma ning tohutult ilusat vaadet Porto linnale ning Duoro jõele nautimas. Edasi jalutasime Ribeirasse, jõe äärde, kus on kohvikud-restoranid. Kuna meil oli esimene nii soe suveilm, nõudis see kindlasti õlut ja sangriat. Tellisime ka tosta mistat, sõime jäätist ning nautisime puhkust täiel rinnal. Kuulasime kohalikke muusikuid ja elu näis kui lill. Edasi läks Liis koju oma sünnipäeva lauda ette valmistada, sest õhtul oli plaanis pidada ta sünnat, kuigi pühapäeval on õige päev. Meie Kataga tsillisime veits seal edasi ning siis läksime üle silla teisele poole jõge Gaia poole, et minna veinikeldrisse tuurile. Valisime välja Sandemani veinikeldri. Ekskursioonil räägiti nii tootjast, portveini valmistamisest, nende erinevustest ning erinevustest võrreldes teiste veinidega. Näidati ka lühikest filmi ning tuur lõppes 2 portveini degusteerimisega.. Nii mina kui Katrin jäime väga rahule ning sain ülipalju uut ja huvitavat portveini kohta teada. Edasi läksime Liisile appi kööki hakkima-kokkama. Kindel mõte oli ka teha kartulisalatit, mis siis et hapukoort polnud, see sai asendaud kreeka jogurtiga. Kiitused Liisile, ta sai hakkama ühe ilgelt hea salatiga! Laual olid veel täidetud munad, singirullid, kringel, Kata tehtud šokolaadikook ning meie poolt ühed snäksid veel. Läksime linna ka ning üllatuseks olime mina ja Katrin kõige hilisemad koju tulijad, jutustasime poole ööni minu siinses lemmikpubis boheemis. :)

Midagi kehale ja vaimule kristallpalee aias.. :)

Kohustuslik oli sellisel palaval päeval võtta üks õlpa.. Super bock maitses isegi õllejälestajat Katrinile :)

Järsku lendas üks liblikas Katale juustesse, kes tundis ennast seal väga mugavalt ja tahtis vist sinna pikemaks ajaks peatuma jääda, sest ära ta enam lennata ei tahtnud:D

Üritasin pildistada meie kodu lähedal olevat tädikest, kes hoolega pesu pesta nühkis.. Uskumatu mõelda, et keegi tänapäeval veel sellisel viisil pesu peab pesema.

Pühapäeval sai suhteliselt pikalt magatud ning lõpuks kui välja saime, läksime mina ja Katrin oma teed ning ülejäänd rahvas teist teed. Kõndisime Katriniga Casa de Musica juurde,mis on siin üks modernne kontserdimaja. Jalutasime sealt edasi ühte suurde surnuaeda ja imestasime, kui teistmoodi seal kõik ikka on. Hauaplaadid on väga uhked ning terve surnuaed kihab lilledest. Seal on ka majakesed, kus sees on kirstud üksteise peal riiulitel.. Tundub väga veider, et surnud niimoodi seal on, hoopis teistmoodi kui Eestis. Kuna oli suht vihmane ja ligane ilm, tuli ühe sooja mõnusa kohvi isu aga selliseid take away kohti siin väga ei eksisteeri, kuid lõpuks ühe sellise leidsime, või vähemalt enda arust. Tellisime kohvid ära, kuid siis öeldi, et kaasa osta ikka kahjuks ei saa. Läksime juba välja, kui mingi onu vilistas meile ja viipas käega, et tagasi läheksime. Ja nii me saimegi omale kohvi kaasa Super Bocki topsis! :D Ja Kata ei suutnud ära imestada, et kas ta saab tõesti kohvi ainult 90 eurosendi eest, et see on ebareaalne.. Nojah, ta meil ju suur Rootsi rikkur, kes harjunud oma kohvisid pea nelja euro eest ostma.. :D Igaljuhul siis jõudsime omadega botaanikaeda ning tegime seal ühe tiiru. Edasime kõndisime Serralves'isse, kus asuvad nii park, moodsa kunsti muuseum, raamatukogu, restoranid-kohvikud jne. Noh, kusi lõpuks sinna kõndisime, sadas ikka jõhkrat padukat nii et ei olnud mingit isu maksta külastuse eest raha, et kuskil pargis padukaga jalutada. Seega otsisime mingi bussi millega saaks kodu lähedale, sest olime juba nii läbi ligunenud ja jube külm oli. Mul on väga hea meel, et Katrin hea kaardilugeja on, kohe lust on linnas niimoodi rigi käia ning nii leidsime ka suht lühikese kodutee mööda väikeseid tänavaid käes üles. Õhtul olime kodused, Katrin tegi ülihäid praekartuleid ja härjasilma. Vaatasime filmi, hiljem kuumi 70ndaid, ja jutustasime kuni tuttu jäime.

Mõnedel politseionudel on sellised toredad liiklusvahendid :)

Esmaspäeval läksid teised lõuna paiku ühte Jaapani restosse sööma ning meie Katriniga võtsime suuna Parque da Cidade ehk siis linnapargi poole, mis on päris suur – oma 83 hektarit. Jalutasime seal ringi, kus oli ikka mõnusalt palju rohelust, tiigid ja muidu mõnus loodus. Jõudsime välja Matosinhosesse ookeani äärde, kus Katrin ka oma jallud see aasta esimest korda vette pista sai! Siis jalutasime mööda rannaäärt metroopetusesse ning sõitisme kesklinna.. Selle aja peale tahtis nälg juba silmanägemist võtta, nii et ei jäänud muud üle, kui poest võtta juustu, saia, maasikaid ja muud manti ning ka üks veinike. Otsustasime kuskil põõsas maha istuda ning lõunatada ning läksime ülevalt poolt silda teisele poole linna ja nii me siis pargipingil lõunatasime ja tundsime elust täiega mõnu, mis siis et lõpuks kiskus jahedaks ja jällegi vihmale. Viimane õhtu möödus meil täitsa kahekesi, sest ülejäänud rahvas möllas kuskil linnapeal ringi. Me tegime Kataga häid võikusid, avasime veinipudeli ning jutustasime poole ööni maast ja ilmast ning arutasime maailmaasju. Ja eile jõudis juba kätte see päev, kui oli aeg ta lennujaama ära saata.. Nii kurb, et head asjad nii kiiresti läbi saavad. :/ Aga pole miskit hullu, juba paari kuu pärast näeme me kodumaal ning saame jällegi koos toredaid asju ette võtta. :)