Nonii, kes veel ei tea, siis mõni päev tagasi jõudsin ma tervelt ja õnneliklt kodumaale tagasi. Mida enam lennuk Eesti kohale jõudma hakkas, seda ärevamaks sees muutus! Nii suur rõõm on kuulda eesti keelt ümberringi ja saada aru, millest jutt käib.
Viimased nädalad möödusid päris kähku ning sellest, kuidas kallid kursakad külas käisid ja mida me kõik tegime ja kus käisime, ei olegi jõudnud kirjutada. Aga mis sest, kel huvi see küsigu:)
Mõned viimased päevad saime ka soojasid suveilmu nautida ja käisime rannas mõned päevad end kärsatamas.. Ja kohe päris koledalt kärsatamas, sest see päike seal on nii ettearvamatu ja mina ja Kristi olime vahepeal kohe täitsa hädas. Kuid no mis sellest, kuigi oli valus olla, Kristil silmad punased, valutavad ja paistes, aga ikka oli vaja randa ronida, et viimaseid sooje päikesekiiri püüda ja mingi jume peale saada, enne kui külma tagasi lennata.
Võtaks asja kokku siis nii, et see elu ja kogemus Portugalis oli seda igati väärt ja mul on hea meel, et selle julgustüki ette võtsin. Igaljuhul tasus sinna minna, sest seal elades sai selle riigi ja inimeste nii häid kui ka halbu külgi tundma õppida. Huvitav oli näha hoopis teistsugust kultuuri jne.
Igaljuhul võin öelda, et välismaal oli hea, aga kodus on ikka kõige parem! :)
No comments:
Post a Comment