Peost, šopingust ja linnast

Nüüdseks on siis esimesed peod ka maha peetud. Neljapäeval olin mina täielik blokk, aga lõpuks olin ka nõus siiski välja minema, kuidas ma siin jätan meie esimesele peole Portos minemata, nii ju ei kõlba. Sangria’d sees,  sätitud ja tuju hea, oligi siis minek järgmisele peole. Nimelt on igal õhtul võimalik minna sellisele peole, kus rahvas korjatakse kokku erinevatest hotellidest ja hostelitest, minnakse koos erinevatesse kohtadesse, me pidime käima praegu neljas kohas, kus igalpool siis pakutakse ka  1-2 jooki ning kogu see värk maksab 10 eurot. Olimegi siis nõus seekord kaasa minema, mõtlesime, et väga mugav küll kui autoga tullakse järgi ja pärast viiakse koju ka.. Aga võta näpust, kui hostelis alla elutuppa jõudsime, oli tuba rahvast täis, kes kõik meie järgi ootasid vist ning tuli välja, et hoopis jala minek on.. No tere hommikust, tore küll! Little 20 min walk in the rain.. See oli juba esimene pettumus. Muide oodata sai see rahvas meie järgi veel – mul ja ka Kristil ja Liisil oli vaja kööki  joosta ja söök soojaks teha ja ruttu sisse kühveldada. Rahvast oli muidu igasugust – portugallasi, brasiillasi, austraallasi jne. Esimene ja teine koht, kuhu kõmpisime, olid täiesti tühjad urkad, milledes me suhteliselt kaua passisime kahjuks. Muidugi ei olnud meil aimu ka, minul vist kõige vähem, kus me üldse asuda võiks. :D Kolmas koht oli juba täitsa nitševoo  - hea muusikaga rahvast täis (isegi liiga palju, nagu kilud karbis) klubi, millest päeval mööda käies küll aru ei saaks, et seal mingisugune klubi on, täiesti suvaline hoone suvalise uksega. Mis meid tõsiselt hämmastama pani, oli see,  et eraldi suitsetamisruumi seal polnud. Kel aga tuju tuli, võis vabalt keset tantsuplatsi oma koni suu ette pista ja pärast selle sinna sama põranda peale maha ka visata. Meile igaljuhul väga rõve ja vastuvõetamatu. Võite arvata, kui  „hästi“ meie riided ja juuksed lõhnasid, veel järgmine päev oli tuba halba suitsuhaisu täis. Pettumuseks sai  ka see, et neljandasse kohta me ei läinudki. Järgmine kord, kui seda venda näeme, kes inimesi kokku korjab, nõuame raha tagasi selle eest, et ta meile tünga tegi. Kristi oli nii tubli ja suutis muidugi ka oma jaki ja uue salli ära kaotada. :/ Kogu selle peo tulemuseks oli see, et reedehommikusele portugali keele tundi koolis me ei jõudnudki, millest on tegelikult päris kahju. Mina olin see eeskujulik, kes professorilt küsis, mis kell ja kus ruumis see hakkab ja kui elevil ja põnevil me ikka oleme sellest... :D Päris hea mulje võib ju jätta küll, aga loodame, et tuleval nädalal läheb meil siiski paremini. Pean mainima ka kolme näljast eesti tüdrukust, kes öösel hostelisse jõudes esmajoones kööki tormasid. Kõigepealt ei leidnud me üles kohta, kus köögist tuli põlema käib ja kui Liis küsima läks, siis vaatas hosteli töötaja meid üliimestunud näoga ja küsis, et now? Why? Et mida me hommikul kell 5 seal teeme. Aga nu tühja kõhuga ju ometi magama ei saa minna. Nii me siis kühveldasime endale pitsasid, võikusid, šokolaade ja muus pläusti hoolega näost sisse. Nomnom! :D

 Heatujulised tüdrukud!

Ja mis me siis oma reedega ette võtsime?! Siin on üks häääästi suur ja pikk pea šopingu tänav, mis on täis miljoneid erinevaid poekesi.  Me kõik olime hullumas sellest, kui odav siin kõik on! See on täiesti ulmeline, ma ei saa aru, miks ma nii palju jura Eestist kaasa võtsin – siit võiks vabalt kõik asjad uued osta. Praegu on siin aled ka, kuid hinnad võtavad niisamagi jalust nõrgaks! Kõik saapad, kingad, riided on siin pea muidu saada. Ostsime kõik igasugu kraami kokku, aga keegi meist ei julge kokku lüüa, palju raha läks või pangakontoseisu piiluda.. Siin on paradiis, tõesõna! Täiesti korralikud jalanõud saab näiteks 20 euro eest, või isegi ka 5 euro eest, nagu täna näha oli. Unbelievable!  Selliseid kaubamajasid ja muid kaubanduskeskusi siin ei ole, vaid tänav ongi väikeseid poode täis. Siiski üks Via Catarina kaubanduskeskus siin on, millesse me ükspäev kogemata sattusime, mida ka eelnevas postituses maininud olen. Muidugi sai jälle ka H&M-ist asju soetatud, ei saa kohe ilma selleta! :D Niimoodi oma päeva veetsime, kui lõpuks kõik nii vässud olime, et unistasime juba diivanist, kus peal lebotada.

 Tavaliselt ma ei tee sellistest asjadest pilti, aga need hinnad lihtsalt vajavad jäädvustamist. Ja olgem ausad, siis ostsin tegelikult hästi armsad asjad ka, kuigi siit pole niimoodi aru saada.

Muide ühel õhtul käisime veel odavaid väikeseid poekesi uudistamas tänavatel, mis jäävad Kristil haiglasse praktikale minnes tee peale.. Ta tutvustas neid nüüd meile Liisiga ka.. Oeh, küll on ikka odavad asjad!  Nägime ka hästi paljusid nunnusid pagarikohakesi, kus tahaks absoluutselt kõike proovida ja maitsta. Õnneks on meil veel siin mitu kuud aega neid proovida ja siis pallikestena veerema hakata.


 
 

                                        

Need küpsetised ise juba kutsuvad ennast kiiresti ära õgima.

         

Sellist vaadet näeb siin kesklinnas pea iga nurga peal, terve linn on selliseid nunnusid pagari asju täis.

Tänane ilm on olnud super - päike paistab ja puhub õrn kevadine soe tuul. Nii ilusat ilma pole siin veel olnudki. Ainuke õige otsus oli minna linna peale uudistama ja jalutama. Pidime Liisiga ainult kahekesi minema, sest Kristi tobu ei viitsind ennast voodist välja ajada. Mind paneb selle linna ilu imestama, kõik on siin lihtsalt fantastiline. Linn on täis vanu ja tegelikult koledaid maju, aga siin need lihtsalt on tohutult ilusad ja sobituvad siia ideaalselt. Ja kõikide nende majade rõdudel ripuvad üle ääre mingisugused lipud, riided, voodilinad jne. Ja see teeb kogu selle vaate kuidagi hästi eriliseks. Aga teate muidugi avastasime vanalinnas mingisuguse odava kingapoe, kust ei suutnud ma mööda käia ja jälle raiskasin raha. Neid jooksutosse oli siiski mul vaja - kõigest 15 eurot! Eestis küll alla 60-70 euro väga ei saaks. Edasi jalutasime Duoro jõe juurde, kus oli fantastiliselt ilus, istusime ja nautisime vaadet.. Muidugi väikese veini ja snäkiga. Meie õnneks saime ka tõsiselt mõnusat muusikat nautida, mingid tänavamuusikud seal igaljuhul laulsid oma maheda häälega ja mängisid pilli. Paremat laupäevast jalutuskäiku vist ei saagi olla. :)  Muide jõe äärde kõndides avastasimegi ühe väiksemat sorti toidupoe veel, see on nüüd seni kolmas, mida siin linnas näinud oleme. Ka olen ma tahtnud osta erinevaid portveine sest mina neid veel proovinud pole, kuid siin riigis on see ju lausa kohustuslik. Vähemalt tean nüüd, kuhu minna kui isu tuleb ja kus veinivalik oli muljeltavaldavalt suur ja lai selle nurgataguse poe kohta. :)

 

Et teid kadedusest roheliseks ajada, täiesti tavaline ju jaanuari kuus õhukeste hilpudega ringi käia.

 

Camara Municipal do Porto. Mina ei saa kohe üldse sellest hoonest üle, see on lihtsalt tohutult kaunis. 

 Arvasime, et tegemist on kirikuga, kuid tegelikult on see siiski midagi muud, aga pole veel aru saanud, mis täpselt. 

Vaadake hindu - neid nähes ei saa lihtsalt poodi sisse astumata jätmata ja sealt midagi ostmata (kuigi rahakotile võib see siiski lõppude lõpuks ohtlikuks muutuda). See konkreetne Teresinha poekene asub jällegi ühel küllaltki suvalisel tänavanurgal. :)

 

                     Kas pole mitte üliarmsad baleriinikud (10 euriga!) ja Liisi nunnukad saapad, ainult 5 eurot!

 

 See ongi siis see suur Duoro jõgi, mis lahutab linna kaheks. Ühte poolt siis kutsutakse Portoks (kus meie hetkel oleme) ja teine pool on Gaia. 

 

Väike vein ainult 45 senti. Küll halvim, mida maitsnud olen, aga ilusa ilmaga linna ja vaadet nautides on kohustuslik. 

Liis niisama oma parima sõbraga.